Milline magneesium on parem - glütsinaat, tsitraat, oksiid või mõni muu?

Magneesium on üks inimkeha olulisemaid mineraale. See osaleb enam kui 300 bioloogilises protsessis – alates lihaste ja närvide aktiivsusest kuni energia tootmise ja südamefunktsiooni säilitamiseni. Siiski ei ole kõik magneesiumi vormid võrdselt väärtuslikud – need erinevad oma imendumisvõime ja tervisemõjude poolest.

Mis on magneesium ja miks see on oluline?

Magneesium on oluline toitaine, mis osaleb paljudes ensümaatilistes reaktsioonides. Need ensüümid toimivad katalüsaatoritena, mis soodustavad organismis keemilisi reaktsioone. Kui magneesiumitase on liiga madal, hakkavad paljud kehaprotsessid aeglasemalt toimima ning inimesel võivad esineda sellised sümptomid nagu krambid, krooniline väsimus ja südamerütmihäired.

Magneesiumi vormid ja nende omadused

Magneesiumtsitraat

Seda vormi kasutatakse sageli seedesüsteemi stimuleerimiseks, kuna sellel on tugev lahtistav toime. See imendub suhteliselt hästi, kuid võib ärritada magu ja soolestikku, eriti tundliku seedesüsteemiga inimestel. Seetõttu ei sobi see pikaajaliseks igapäevaseks kasutamiseks.

Magneesiumoksiid

Seda vormi kasutatakse sageli happe refluksi või kõhukinnisuse ajutiseks leevendamiseks, kuid see imendub väga halvasti, mistõttu on see ebaefektiivne valik, kui eesmärk on parandada magneesiumi taset organismis.

Magneesiumbisglütsinaat

Seda magneesiumi vormi peetakse üheks parimaks – see imendub hästi ega põhjusta seedehäireid. See aitab kaasa nii füüsilisele kui ka vaimsele taastumisele, mistõttu on see suurepärane valik pikaajaliseks kasutamiseks.

Magneesium-L-treonaat

Sellel vormil on eriline mõju ajutegevusele, parandades mälu ja keskendumisvõimet. Selle mõju lihastele, närvisüsteemile ja füüsilisele taastumisele on aga piiratud, seega ei ole see kõige sobivam, kui vajate üldist tervisetoetust.

Kuidas magneesium keha aitab?

1. Lihaste aktiivsus ja lõdvestumine
Magneesium aitab reguleerida lihaste kokkutõmbumist ja soodustab lõdvestumist, ennetades krampe ja vähendades pinget. Samuti tasakaalustab see kaltsiumi toimet lihasrakkudes, mis on oluline normaalse lihasfunktsiooni jaoks.

2. Närvisüsteemi ja unekvaliteedi stabiliseerumine
See mineraal mängib olulist rolli neurotransmitterite, eriti GABA , reguleerimisel, aidates närvisüsteemi rahustada. See vähendab stressi ja ärevust ning parandab und.

3. Luude tugevus
Magneesium soodustab kaltsiumi imendumist luudesse ja võimendab D-vitamiini toimet. See on oluline element luutiheduse säilitamisel ja osteoporoosi riski vähendamisel.

4. Energia ainevahetus
Ilma magneesiumita on ATP (adenosiintrifosfaadi) – rakkude molekulaarse energiakandja – efektiivne tootmine võimatu. Magneesium aitab toitu energiaks muuta ja toetab valgusünteesi.

5. Südame-veresoonkonna tervis
Magneesium aitab säilitada regulaarset südamerütmi ja normaalset vererõhku. See lõdvestab veresoonte seinu, soodustades paremat vereringet ja vähendades südamehaiguste riski.

Millised on magneesiumipuuduse tunnused?

Madal magneesiumitase organismis võib avalduda järgmiselt:

• lihasspasmid või -krambid,

• pidev väsimus ja nõrkus,

• südame rütmihäired,

• raskused magamisega,

• suurenenud stressi ja ärevuse tase,

• luude tervise halvenemine.

Selline puudus tekib sageli halva toitumise, pikaajalise stressi või ravimite tarvitamise tõttu.

Kuidas tagada piisav magneesiumi tarbimine?

Organismi optimaalse magneesiumitaseme säilitamiseks on soovitatav tarbida rohelisi lehtköögivilju, täisteratooteid, pähkleid, seemneid ja kala. Tänapäeva elustiili ja toitumise tõttu soovitatakse aga paljudel inimestel võtta ka magneesiumilisandeid.

Parim valik igapäevaseks kasutamiseks on magneesiumbisglütsinaat – see tagab hea imendumise ja laia valiku kasulikke mõjusid organismile, olles samal ajal õrn seedesüsteemile.

Kokkuvõte
Magneesium on oluline mineraal, mis vastutab energia tootmise, lihaste ja närvide talitluse, luude tugevuse ja südame tervise eest. Parima tervisekasu saavutamiseks on oluline valida õige magneesiumi vorm, näiteks magneesiumbisglütsinaat, ja tagada piisav tarbimine toidu või toidulisandite kaudu.